Mida teha, kui telefonile satub vedelikku?
Minult küsitakse sageli, mida teha, kui telefonile satub vedelikku. Seda küsimust on mulle esitatud alates 1997. aastast, mil hakkasin remontima lihtsaid mobiiltelefone, mille komponendid olid tänapäevaste standardite järgi suured ja niiskuskaitse praktiliselt puudus. Aja jooksul hakkasid tootjad üha rohkem muretsema telefoni keskkonnakaitse astme pärast. Hakati välja töötama ja juurutama vee- ja tolmukindluse (IP) standardeid, kuid sellegipoolest ei vähene niiskuskahjustusega telefonide hulk: nagu telefonid said varem vedeliku tõttu kahjustada, nii juhtub see ka praegu. Selle aja jooksul olen kogunud tohutult kogemusi niiskuskahjustusega erinevate seadmete remondiga. Kuid alustuseks – veidi teooriat.
Kahjustuste teooria
Kõige sagedamini rikkuvad kaasas kantavad telefonid kas korpuse sisse või välistele kontaktidele (laadimispesa, kõrvaklapid) sattunud vee tõttu. Kuigi vesi ise (destilleeritud) on dielektrik, muudavad selles lahustunud soolad selle heaks juhiks ja selle tulemusena voolab elektrivool mitte seal, kus konstruktori arvates peaks, vaid vastavalt Ohmi seadusele, seal, kus takistus on väiksem. Tekivad ettenägematud elektriühendused. Seadme tööloogika kaob.
Võib eeldada, et pärast kuivatamist kõik taastub ja telefon hakkab korralikult tööle? Kuid elektrijuhtme mõjul elektrolüüdis, mis on vesi ja selles lahustunud soolad, algab elektrokeemilise korrosiooni protsess. See on metalli väga kiire oksüdatsiooniprotsess, mis viib selle hävinemiseni. Oksüdatsiooni ehk korrosiooni tulemusena tekivad uued lühised, mis pärast niiskuse kuivamist ikkagi alles jäävad ja ei lase seadmel endisel määral funktsioneerida. Kaasaegsete vidinate monteeritavad komponendid ja detailid on väga väikesed, need hävivad kiiresti ja seade lakkab töötamast.
Niiskus võib kahjustada mitte ainult telefoni elektriahelaid, vaid sattuda näiteks ka ekraani, ekraanimatriitsi sisse, jättes sinna nähtavaid plekke või muid visuaalseid defekte. See võib jääda kõlarite või mikrofonide õhukestele membraanidele, mille puhul on võõrainete puudumine pinnal akustilise signaali elektriliseks muutmisel ja vastupidi väga oluline.
Kuidas niiskus telefoni sisse satub?
Kuidas siis vedelik, enamasti vesi, telefoni sisse satub? Kuigi tootjad püüavad pidevalt võidelda selle vastu, et seda ei juhtuks, on niiskuskahjustatud telefonide vool endiselt püsiv. Aja jooksul kaotavad tihendid elastsuse või kuluvad, telefonide korpustesse tekivad praod, killud, kaitsemembraanid rebenevad, korgid kaovad või ei ole täielikult sisestatud. Kasutajad ei täida alati tootja juhiseid. Kõik see nõrgendab vidina kaitset niiskuse eest.
Tehisintellekti nõuannete analüüs
Mida siis kõige parem teha, kui arvate, et telefonile on sattunud niiskust? Tehisintellekt leiab: “Kui telefonile satub niiskust, on vaja koheselt ette võtta järgmised sammud: lülitada telefon välja, eemaldada aku (kui võimalik), SIM-kaart ja mälukaart, pühkida telefon väljastpoolt kuiva lapiga ja seejärel jätta see kuiva kohta 24–48 tunniks kuivama.”
Analüüsime seda tehisintellekti nõuannet.
“Lülita telefon välja” – kindlasti jah, nõus, kohustuslik, kuid ebapiisav. Seda saate ise teha. Kuid kui te lihtsalt lülitate telefoni välja, vähendate ainult pinge all olevate elektriahelate arvu. Ainult nendes ahelates ei toimu elektrokeemilise korrosiooni protsesse. Kuid telefonis jäävad ikkagi pinge all olevad ahelad, kus telefoni kahjustumine jätkub.
“Eemalda aku (kui võimalik)” – ideaalne, samuti jah, nõus. Pole vooluallikat – pole ka elektrokeemilist korrosiooni, meie kannatanud telefoni peamist vaenlast. Kuid on üks “aga”: peaaegu kõigi kaasaegsete telefonide puhul on seda iseseisvalt väga, väga keeruline teha. Sageli tekib aku iseseisva lahtiühendamise katsetamisel, ilma oskuste ja tööriistadeta, telefonile väga suur kahju, sageli pöördumatu.
“Jätta kuivama 24–48 tunniks kuiva kohta (riisi sisse, aku peale jne)” – Ei nõustu! See on peaaegu kindlasti teie telefonile surmaotsus, kui te ei saanud akut lahti ühendada. Selle aja jooksul areneb ühendatud akuga elektrokeemiline korrosioon väga, väga kiiresti, aeg mõõdetakse minutites. Väike pragu või tihendamata koht, mille kaudu vesi välise rõhu all telefoni sisse sattus, ei ole sugugi piisav, et vedelik iseseisvalt aurustuks ja telefonist lahkuks. Telefoni fööni või muu soojusallikaga kuumutades algavad oksüdatsiooniprotsessid, mis algasid vee telefoni sattumisel, ainult tugevnevad ja kiirenevad. Avades telefone pärast sellist kuivatamist, näeme, et kogu niiskus on jäänud sisse.
Mida teeme meie töökojas
Mida teeme meie töökojas, kui meie poole pöördutakse telefonis oleva vee probleemiga?
Telefoni remontimisel, kuhu on sattunud vett, on kõige olulisem aeg, mis on möödunud “sukeldumisest” … ja muidugi, milline see vesi oli. (Pärast merevee sattumist vidinasse on edukate taastamiste protsent palju väiksem kui puhta joogi- või vihmavee puhul). Seetõttu paneme meiega ühendust võttes kohe kõik muud tööd kõrvale ja ennekõike peatame elektrokeemilise korrosiooni protsessi, võttes telefoni lahti ja ühendades aku lahti – iga minut on oluline. Pärast täielikku kuivatamist puhastame tekkinud oksiididest, eemaldame korrosiooni tagajärjed, taastame kahjustatud rajad ja elemendid. Muidugi võib juhtuda, et vesi sattus aku kontaktidele, tekkis lühis, rakendusid aku kaitsvad elemendid. Siis võib olla vajalik ka aku vahetus.
Seega, küsimusele, mida teha, kui vesi on sisse sattunud, soovitan telefoni koheselt välja lülitada ja seda mitte kasutada. Kaotamata aega iseseisvaks kuivatamiseks aku, riisi või fööniga, viia see remonditöökotta, kus see avatakse ja aku lahti ühendatakse, puhastatakse, kuivatatakse ja taastatakse.